Kuidas sai alguse Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni Eesti osakond
Koos Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega 1991. aaastal said Eesti politseinikud võimaluse rahvusvaheliseks suhtlemiseks teiste riikide politseinikega. Kuni selle ajani olid vaid üksikud meie hulgast kuulnud, mis on IPA ja sedagi väga vähesel määral. Esimese informatsiooni said meie inimesed IPA kohta Soome kolleegidelt. 1989. aastal külastas Eestit Soome politsei delegatsioon, kelle külaskäik oli eelkõige sihitud koostöö arendamisele ja kontaktide loomisele. Siis saime ka esmast teavet sellise organisatsiooni nagu Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni - IPA kohta. Teavitajateks olid selle organisatsiooni kauaaegsed Soome osakonna liikmed: Hannu Siljamäki ja Eija Aspholm, Helsingi politseist. Mõlemad kuulusid sellel ajal ka IPA Helsingi osakonna juhatusse.
Esimestele kontaktidele järgnesid edasised ja algas juba tõsisem koostöö. Loodi Eesti politsei ja me püüdsime teha kõik, et meie noor politsei saaks üheks osaliseks ka rahvusvahelistes politseiorganisatsioonides.
Rahvusvaheliste suhete arenedes suurenesid teadmised IPA-st ja soov ise selles organisatsioonis kaasa lüüa. Kuna meil oma organisatsioon puudus, siis said mitmetest meie aktiivsetest ja laia silmaringiga politseinikest assotsieerunud liikmed teiste riikide (Soome, Rootsi, Saksamaa) IPA osakondade juures.
Edasi asuti juba Herman Simmi eestvedamisel ette valmistama IPA Eesti Osakonna loomist. See oli suur töö. Oli tarvis välja töötada põhikiri, kooskõlastada tegevus politseiameti juhtkonnaga, konsulteerida teiste maade IPA organisatsioonide ja IPA maailmaorganisatsiooni juhtorganitega Inglismaal. Soosivalt suhtus sellesse ettevõtmisse tollane Eesti politsei juhtkond, eesotsas peadirektor Igor Amaniga.
Lõpuks, 24.oktoobril 1993. aastal kogunesime Tallinnas kokku ja asutasime oma IPA Eesti Osakonna. Asutajaliikmeid oli 65.
Sellel koosolekul osales ka esinduslik IPA Soome osakonna delegatsioon eesotsas IPA Soome osakonna presidendi Jorma Ahoneni ja peasekretäri Hannu Hännikaineniga. Delegatsiooni kuulusid ka meie vanad sõbrad Hannu Siljamäki, Eija Aspholm ja Matti Luoma.
Valisime oma presidendiks Herman Simmi ja juhatuse liikmeteks valiti: Priit Kelder, Märt Mikkov, Juhan Kubu, Valeri Lõõnik, Heete Viira ja Heido Mägi.
1994.aasta IPA Luxemburgi konverents võttis Eesti põhikirjakohaselt 1 aastase katseajaga vastu 55. liikmesriigiks ja 
1995.aasta IPA Viini kongressil sai IPA Eesti Osakond maailmaorganisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks.
Järgnes pidev areng, liikmeskonna kasv, suhete loomine ja tugevdamine teiste IPA osakondadega.
Meie organisatsiooni on juhtinud presidentidena:
1993 - 1997 Herman Simm
1997 - 1998 Priit Kelder
1998 - 2003 Heido Mägi
2003 - 2009 Raivo Küüt
2009 - 2018 Ain Lepikult
2018 - preaguseni Uno Laas
1997.aastal panime aluse ka oma kaunimale traditsioonile – IPA suvepäevadele.
1998.aastal, Värskas, IPA Eesti Osakonna suvepäevadel õnnistati sisse meie osakonna lipp, milline tänagi seisab meil aukohal. Meil on olemas oma ametlik rinnamärk.
Servo Per Amikeco
Heido Mägi
IPA Eesti president 1998-2003
IPA Eesti osakonna auliige
IPA asutajate nimekiri.pdf[IPA Eesti osakonna asutajate nimekiri aastast 1993] 207 kB IPA_book_4_page_31.pdf[Lehekülg IPA ajalooraamatust] 5855 kB 2003_IPA_Eesti_10 aastat_voldik.pdf[IPA Eesti osakonna 10 juubeliaastaks aastal 2003 tehtud voldik] 5305 kB