Liitumisavalduse kinnitamine nõuab veel sinu poolt liitumistasu maksmist ja IPA-Eesti juhatuse otsust, mis tehakse vastavalt põhikirjale 30 päeva jooksul.

Kui sinu liitumisavaldus kiidetakse heaks, saad sellekohase teate e-posti teel.

Maksa liitumistasu siin!

Liitumistasu tasumine on ka sinu isiku tuvastamine IPA Eesti osakonnale.
Teise isiku arvelt tasumise korral liitumistasu tagastatakse ja avaldust liitumiseks ei rahuldata, kuna avalduse esitanud isik ei ole tuvastatud.

Volikirjade arvu piiramise eelnõu

Taust

24.03.2018 üldkoosolekul tehti ettepanek põhikirja muutmiseks eesmärgiga piirata volituste arvu ühe volitatava kohta vähendamaks volikirjade mõjujõudu.

23.03.2019 üldkoosolekul arutati antud teemat ja eelnevalt oli laiali saadetud ka võimalikud sõnastuse muudatused põhikirjas. Seisukohti oli erinevaid nii liikmete kui ka juhatuse hulgas. Otsuse tegemine lükati edasi 2020 üldkoosolekule.

Arutelu

Tänaseks on tutvutud seaduse seletuskirjadega ja konsulteeritud ekspertidega, kuid endiselt ühest ja selget vastust ei ole, milline käitumine oleks õigem. Seadusandja seisukoht läbi seletuskirjade on pigem igasuguse häälutus õiguse piiramise vastu, kuid selgesõnaliselt seda ei ole keelatud ehk siis see on jäetud pigem iga MTÜ enda teha, kui arvestada eraõiguse põhimõtteid.

Erinevate õigusala ekspertide seisukoht on pigem see, et hääletusõiguse piiramine konkreetse häälte arvuga ei ole õige. Hääletamine on liikme olulisemaid õigusi, mida ta peab saama vabalt realiseerida. Mittetulundusühingute seaduse § 21 p 5 sätestab: „Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.“

2009. aasta Mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 5 muudatuse eesmärgiks oli
võimaldada mittetulundusühingu põhikirjas sätestada piiranguid isikute suhtes, kes võivad
liiget üldkoosolekul esindada. Eelnõu üldregulatsiooni kohaselt võib mittetulundusühingute
üldkoosolekul esindada liiget iga isik; siiski võib mõnes mittetulundusühingus osutuda
vajalikuks esindaja määramist piirata. Selliste erandite tegemine ei oleks aga õigustatud
äriühingute puhul, kuna see võiks piirata olulisel määral ettevõtlusvabadust. Samuti ei oleks
sellised piirangud õigustatud nn sundliikmelisusega mittetulundusühingute (nt korteriühistute) puhul, kus isik ei saa vabalt valida, kas kuuluda mittetulundusühingusse või mitte. Sel juhul on õigustatud, et isik saaks võimalikult vabalt ja lihtsalt oma õigusi mittetulundusühingus teostada ja selle hulka kuulub ka vabadus määrata ennast esindama isik, kes liikme arvates tema õiguseid kõige paremini kaitseb.

Siin oleme me oma põhikirja punktiga 5.6 juba selge piirangu seadnud, et meil saab hääletada üksnes teine IPA Eesti liige. Ehk siis oleme ennast ise natukene nurka mänginud läbi selle, et juhul kui pole enam valida vaba limiidiga teist liiget, kellele tahaks oma hääleõigust anda siis jääb liikme hääl esindamata.

Punkti 5.6 praegune sõnastus:
5.6 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Esindajaks võib kirjaliku volikirja alusel olla üksnes teine IPA Eesti liige. Häälte võrdsel jagunemisel kinnitatakse otsuseks see arvamus, mille poolt hääletas IPA Eesti president.

Ometi oleme me kõikidel üritustel ühtse suure perekonnana koos nii IPA liikmed kui nende perekond ja sõbrad. Nüüd juhul kui keegi haigestub, on tööl, lähetuses, reisil, ei saa osaleda perekondlikel põhjustel, rahalistel põhjustel vms, siis hääletada ei saa. Samas kui kellegi abikaasa/elukaaslane/sõber jällegi saaks osaleda siis oleks ka see üks võimalus volikirja koormust vähendada. Seega tuleks volikirjade arvu piiramise valguses üle vaadata ka see piirang. Teisalt on seisukohti, et volikirjade arvu piiramine aitab välistada huvigrupi poolt volikirjade kogumise saavutamaks mingit soovitud tulemust.

Oluline asjaolu, mida tasub arvesse võtta on üldkoosolekul osalejate keskmine arv. Viimastel aastatel on üldkoosolekutel osalenud keskmiselt alla 40 liikme ca. 245-st liikmest. Piirates volikirja arvu näiteks 3-le saab sellisel juhul maksimaalselt oma hääle anda 160 liiget ehk osad jäävad oma võimalusest hääletada kindlasti ilma. Lisades juurde ka tutvusringkonna ja liikmete arvu piirkondades, ei pruugi liige leida inimest, keda ta tunneb ja teab ja kellele julgeb/oskab helistada, et saaks oma hääle anda. Rääkimata sellise protsessi töömahukusest.

Kokkuvõte

Kuna ka juhatuses on vastandlikud arvamused volikirjade piiramise osas siis kõike asjaolusid arvesse võttes on juhatus jõudnud seisukohale, et kõige õigem oleks algselt läbi viia jah/ei hääletus küsimuses: „kas volikirjade arvu piiramine on vajalik või mitte?“ selgitamaks välja üldsuse seisukoha. Edasine tegevus sõltuks siis juba konkreetselt sellest, mis on enamuse arvamus.

Lugupidamisega,
Janek Pedask
peasekretär

Lisa:
Mittetulundusühingu seaduse seletuskirja terviktekst: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4e62d1d0-8764-882f-3d68-2865fddd851e