MITTETULUNDUSÜHINGU
RAHVUSVAHELISE POLITSEIASSOTSIATSIOONI EESTI OSAKOND
PÕHIKIRI
ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühing nimetusega Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni Eesti Osakond (ingl. k International Police Association Estonian section) (edaspidi IPA Eesti) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste isikute iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, mis tegutseb IPA Eesti liikmete huvides, demokraatia, isemajandamise ja isefinantseerimise põhimõttel.
1.2 IPA Eesti juriidiliseks asukohaks on Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 IPA Eesti majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.4 Oma tegevuses juhindub IPA Eesti Eesti Vabariigi õigusaktidest, Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni (edaspidi IPA) põhikirjast, käesolevast põhikirjast ja IPA Eesti tööorganite otsustest.
1.5 Tööorganiteks on IPA Eestis koosolekud, ühingu juhatus ja selle poolt moodustatud töökomisjonid ning muud toimkonnad.
II EESMÄRGID JA TEGEVUSED
2.1 IPA Eesti eesmärgid on:
2.1.1 arendada oma liikmete rahvuslikke ja rahvusvahelisi kultuurisidemeid ning sotsiaalseid teenuseid, samuti inimeste- ja rahvastevahelist sõprust ning kindlustada rahu püsimist. Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni esperantokeelne deviis "Servo per Amikeco" tähendab teenimist sõpruse nimel;
2.1.2 arendada ja tugevdada oma liikmete vahel:
2.1.2.1 suhtlemist, sõprust ja kokkukuuluvust;
2.1.2.2 kutseoskusi ja -eetikat politsei prestiiži tõstmiseks ja politseinikevaheliste suhete parandamiseks;
2.1.2.3 kultuurialast tegevust üldteadmiste laiendamiseks;
2.1.2.4 sotsiaalset tegevust eelkõige vaba aja ning puhkuse veetmise võimaluste loomiseks;
2.1.3 olla kõigis oma avaldustes erapooletu, mitte osaleda poliitilistes, usulistes ja rassilistes konfliktides ega publitseerida neid küsimusi puudutavaid asju;
2.1.4 järgida oma tegevuses ja propageerida igakülgselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt 1948 aastal vastu võetud rahvusvahelist inimõiguste deklaratsiooni;
2.1.5 kuuluda rahvusliku osakonnana politseitöötajate rahvusvahelisse sõprusorganisatsiooni IPA ning osaleda ühiste eesmärkide saavutamiseks selle täidesaatva volikogu International Executive Council (edaspidi IEC) töös järgides IPA põhikirja ning IEC kohustuslikke otsuseid, kui need ei ole vastuolus Eesti seadustega.
2.2 Eesmärkide saavutamiseks IPA Eesti:
2.2.1 organiseerib oma liikmetele ühiseid õppimise ja vaba aja veetmise võimalusi;
2.2.2 organiseerib oma liikmetele ühiseid reise ning külaskäike nii kodu- kui ka välismaal;
2.2.3 avaldab IPA Eesti lehte;
2.2.4 vahetab publikatsioone IPA osakondadega teistes riikides;
2.2.5 arendab liikmete harrastusalast tegevust ning liikmete ja nende perede omavahelist suhtlemist;
2.2.6 kogub ressursse lisaks liikmemaksudest laekuvatele summadele, korraldab kehtestatud korda järgides kultuuriüritusi, loteriisid, korjandusi ja võtab vastu annetusi;
2.2.7 korraldab täiendkoolitust;
2.2.8 võib omada kinnis- ja vallasvara ning osutada majanduslikke teenuseid.
2.3 IPA Eestil on õigus teostada kõiki seaduslikke tehinguid; koguda sihtotstarbelisi annetusi; saada sponsorabi, sõlmida kokkuleppeid Eesti kui ka välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega.
2.4 IPA Eesti vastutab oma kohustuste täitmisel seadusega ettenähtud korras.
III IPA Eesti liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord.
3.1 IPA Eesti liikmeteks on tegevliikmed, vabaliikmed, auliikmed ja ühinenud liikmed.
3.1.1 IPA Eesti tegevliikmeks võetakse Politsei- ja Piirivalveametiga või Kaitsepolitseiametiga või Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledžiga või Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes või ametiasutuse ülesannete täitmiseks eraõiguslikus töösuhtes olev või sealt pensionile siirdunud isik. Samuti võib tegevliikmeks võtta sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politsei või piirivalve erialal õppiva kadeti.
3.1.2 Vabaliikme staatus omistati juhatuse otsusega enne 01.01.2018 pensionile jäänud tegevliikmele, kes oli olnud IPA Eesti liige vähemalt 10 aastat, tasunud viimased 10 aastat iga-aastaselt liikmemaksu ja oli esitanud juhatusele vastava taotluse enne 01.01.2018.
3.1.3 Auliikme nimetuse võib IPA Eesti liikmele anda juhatuse otsusel tema eriliste teenete eest IPA Eesti ees.
3.1.4 Teise riigi politseiasutuses politseiteenistuses olev või sealt pensionile siirdunud isik võidakse võtta IPA Eesti ühinenud liikmeks, kui tema töökohajärgses riigis puudub IPA osakond.
3.2 Liikmeks vastuvõtmisel ei tohi kandidaatide vahel vahet teha ametialase positsiooni, soo, rassi, vanuse, keele või usutunnistuse alusel.
3.3 IPA Eesti liikmeks astumisel esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse, milles tunnustab IPA Eesti põhimõtteid, eesmärke ja kohustusi. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
3.4 Kui juhatus lükkab tagasi taotleja liikmeks vastu võtmise avalduse, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.5 Isik loetakse IPA Eesti liikmeks alates juhatuse või üldkoosoleku otsuses sätestatud kuupäevast.
3.6 IPA Eestist väljaastumiseks esitab liige juhatusele avalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tasutud liikmemaksu ei tagastata. IPA Eesti juhatus kustutab väljaastunu ühe kuu jooksul liikmete nimekirjast.
3.7 Liikme võib IPA Eestist välja arvata juhatuse otsusega, kui liige:
3.7.1 ei ole kahe (2) järjestikuse aasta jooksul tasunud liikmemaksu või esitanud taotlust liikmemaksu tasumise ajatamiseks;
3.7.2 kes muudel põhjustel kui pensionilejäämine ei vasta enam põhikirja punktis 3.1.1 sätestatud tingimustele või on oma tegevusega IPA Eestis või väljaspool seda raskendanud IPA Eesti tööd või kahjustanud selle huve või mainet.
3.8 Liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teavitades otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult liiget kirjalikult.
3.8.1 Juhatusel on õigus jätta põhikirja punktis 3.1.1 sätestatud tingimustele mitte vastav liige IPA Eestist välja arvamata. Juhatus arvestab otsuse tegemisel liikme aktiivsust IPA Eesti tegevustes, liikmemaksu korrektset tasumist, liikmeks oleku aega ja staaži punktis 3.1.1 nimetatud asutuses.
3.8.2 Auliikme võib IPA Eestist välja arvata üksnes juhul kui auliige on oma tegevusega IPA Eestis või väljaspool seda raskendanud IPA Eesti tööd või kahjustanud selle huve või mainet.
3.9 Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
3.10 IPA Eestist lahkuv või väljaarvatud liige peab tagastama liikmepileti ja tema valduses oleva IPA Eesti vara ja likvideerima kõik võlgnevused (sh tasumata liikmemaks) IPA Eesti ees.
IV Liikmete õigused ja kohustused
4.1 IPA Eesti liikmetel on õigus:
4.1.1 osaleda hääleõigusega IPA Eesti üldkoosolekul;
4.1.2 olla valitud IPA Eesti juhatuse ja muude tööorganite liikmeks;
4.1.3 saada IPA Eesti juhatuselt ja muudelt tööorganitelt teavet IPA Eesti tegevuse kohta;
4.1.4 kasutada IPA sümboolikat ning liikmetele ettenähtud soodustusi.
4.2 IPA Eesti liige on kohustatud:
4.2.1 järgima IPA Eesti tegevuses osalemisel põhikirja ja täitma IPA Eesti tööorganite otsuseid;
4.2.2 tasuma liikmeks arvamisel liitumismaksu;
4.2.3 tasuma kord kalendriaastas liikmemaksu. Auliikmed ja vabaliikmed on liikmemaksu tasumise kohustusest vabastatud;
4.2.4 teavitama IPA Eesti juhatust muutunud kontaktandmetest esimesel võimalusel.
V ÜLDKOOSOLEK
5.1 IPA Eesti kõrgeimaks tööorganiks on üldkoosolek, millel igal liikmel on üks hääl.
5.2 Üldkoosoleku pädevuses on:
5.2.1 põhikirja muutmine;
5.2.2 majandusaasta aruande kinnitamine;
5.2.3 presidendi, juhatuse liikmete ning juhatuse varuliikmete valimine ja tagasikutsumine;
5.2.4 revisjonikomisjoni liikmete ning varuliikme valimine ja tagasikutsumine;
5.2.5 muude põhikirjaga ettenähtud tööorganite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
5.2.6 juhatuse või muu tööorgani liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses IPA Eesti esindaja määramine;
5.2.7 IPA Eestile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
5.2.8 IPA Eesti tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
5.2.9 liitumis- ja liikmemaksu määra kinnitamine;
5.2.10 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste tööorganite pädevusse;
5.2.11 muude küsimuste otsustamine, mille arutamise kohta võib iga IPA Eesti liige esitada kirjaliku ettepaneku juhatusele vähemalt kaks kuud enne koosolekut. Üldkoosolekul võib ilma otsust tegemata arutada ka eelnevalt päevakorda mitteesitatud küsimusi.
5.3 Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt ühe korra aastas:
5.3.1 majandusaasta aruande kinnitamiseks;
5.3.2 juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 IPA Eesti liikmetest või revisjonikomisjon;
5.3.3 seaduses määratud või muudel juhtudel, kui IPA Eesti huvid seda nõuavad.
5.4 Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus koosoleku toimumise aja, koha ning päevakorra igale liikmele vähemalt kaks (2) nädalat enne üldkoosoleku toimumist liikme e-posti aadressile ja avaldab teate IPA Eesti kodulehel.
5.5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline koosolekule kohale tulnud liikmete hulgaga.
5.6 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Esindajaks võib kirjaliku volikirja alusel olla üksnes teine IPA Eesti liige. Häälte võrdsel jagunemisel kinnitatakse otsuseks see arvamus, mille poolt hääletas IPA Eesti president.
5.6.1 Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut füüsiliselt kokku kutsumata.
5.6.2 Juhatus saadab punktis 5.6.1 nimetatud otsuse eelnõu e-posti teel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma poolt, vastu või erapooletuks jääva seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või hääletades elektroonilises keskkonnas (e-hääletamine). Liikmetele seisukoha andmiseks või e-hääletamiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva. Hääletuse vormi kehtestab juhatus oma otsusega ja teavitades sellest liikmeid otsuse eelnõus.
5.6.3 Punktis 5.6.1 sätestatud otsus on vastu võetud liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohtade või e-hääletusel antud häälte enamusega.
5.6.4 Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse:
1. mittetulundusühingu nimi ja asukoht;
2. protokollija nimi;
3. vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt;
4. otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;
muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
5.6.5 Punktis 5.6.2 nimetatud liikmete seisukohtade ärakirjad või e-hääletuse tulemuste väljavõte on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
5.6.6 Punktides 5.6.2 – 5.6.5 sätestatut ei kohaldata, kui kõik IPA Eesti liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.
5.7 Põhikirja muutmise otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, põhikirjas ettenähtud IPA Eesti eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
5.8 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel korraldatakse uus hääletamine võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Kui ka kordushääletamisel saavad kandidaadid võrdselt hääli, siis heidetakse liisku.
VI PRESIDENT
6.1 IPA Eesti president valitakse üldkoosoleku otsusega kolmeks (3) aastaks. President esindab IPA Eesti osakonda siseriiklikel ja rahvusvahelistel üritustel ja kuulub hääleõigusliku liikmena juhatuse koosseisu.
VII JUHATUS
7.1 IPA Eesti tegevust juhib ja esindab juhatus, milles on seitse (7) liiget.
7.2 Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kolmeks (3) aastaks.
7.3 Juhatus valib juhatuse liikmete hulgast peasekretäri ja laekuri.
7.4 Juhatuse tööd korraldab peasekretär.
7.5 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.
7.7 IPA Eesti nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab kuuskümmend kolm tuhat üheksasada kaksteist (63 012) eurot, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
7.8 Õigus IPA Eestit esindada kõigis õigustoimingutes on IPA Eesti presidendil, peasekretäril ja laekuril ainuisikuliselt ning teistel juhatuse liikmetel koos presidendi või peasekretäri või laekuriga.
7.9 Juhatuse koosolekust võivad ilma hääleõiguseta osa võtta regioonide või allosakondade esindajad ja revisjonikomisjoni liikmed. Neid teavitatakse samaväärselt juhatuse liikmetega juhatuse koosolekute toimumisest.
7.10 Juhatuse ülesanded:
7.10.1 korraldada IPA Eesti tegevust;
7.10.2 korraldada üldkoosoleku otsuste täitmist;
7.10.3 korraldada IPA Eesti raamatupidamist ja aruandlust;
7.10.4 määrata endi hulgast rahvusvaheliste toimkondade kontaktisikud;
7.10.5 kinnitada töökomisjonide liikmete arv ja valida nende liikmed;
7.10.6 kinnitada töökomisjonide töökord;
7.10.7 korraldada IPA Eesti majandustegevust;
7.10.8 võtta vastu ja arvata välja IPA Eesti liikmeid, pidada nende arvestust.
7.11 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui sellel koosolekul osaleb vähemalt viis juhatuse liiget.
7.12 Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik juhatuse koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamus, häälte võrdse jaotumise korral otsustab IPA Eesti presidendi hääl.
7.13 Koosolekut kokku kutsumata võib juhatus vastu võtta otsuse, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
7.14 Juhatus on pädev esindama IPA Eestit kõigis seadusest tulenevates õigustoimingutes.
7.15 Juhatuse pädevusse kuulub kohustuslike ettekirjutuste tegemine IPA Eesti liikmetele.
7.16 Juhatuse varuliige:
7.16.1 Üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liikme tagasiastumise või IPA Eesti liikmete hulgast välja arvamise korral teeb juhatus ettepaneku üldkoosoleku poolt valitud juhatuse varuliikmele asuda juhatuse liikme ülesandeid täitma.
7.16.2 Üldkoosoleku poolt valitud juhatuse varuliige teatab oma nõusolekust asuda juhatuse liikme kohale juhatusele kirjalikult.
7.16.3 Pärast juhatuse varuliikme kirjaliku nõusoleku saamist määratakse juhatuse otsusega varuliige juhatuse liikmeks.
7.17 Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üldkoosolek, kui tema kohustused IPA Eesti ees on olulisel määral täitmata või on ilmnenud tema võimetus või soovimatus juhatuse töös osaleda.
VIII REVISJONIKOMISJON
8.1 Üldkoosolek valib üheks kuni kolmeks aastaks kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmeteks ei või olla juhatuse liige, raamatupidaja või mõni muu IPA Eesti palgaline töötaja.
8.2 Revisjonikomisjoni ülesandeks on revideerida IPA Eesti finantsmajanduslikku tegevust. Majandusaasta lõppedes koostab revisjonikomisjon revisjoni tulemuste kohta aruande, milline lisatakse juhatuse poolt üldkoosolekule esitatavale majandusaasta aruandele.
8.3 Revisjonikomisjon võib igal ajal revideerida IPA Eesti kassat, raamatupidamist ja asjaajamist ning osaleda juhatuse koosolekutel ilma hääleõigust omamata.
8.4 Revisjonikomisjonil on õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist põhikirja punktis 5.3.2 ettenähtud korras.
8.5 Vajadusel võib revisjonikomisjon tellida finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks auditi, mille kulud katab IPA Eesti.
IX IPA EESTI ALLOSAKONNAD
9.1 Üldkoosoleku otsusega võib moodustada territoriaalsel või muudel põhimõtetel allosakondi (edaspidi IPA Eesti allosakond või allosakond), mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud ja mis tegutsevad lähtudes IPA Eesti põhikirjast.
9.1.1 Allosakondade liikmed võivad valida endi hulgast esindaja, kellel on õigus osaleda juhatuse koosolekul hääleõigust omamata.
9.1.2 Allosakondadel on õigus korraldada osakondade siseseid koosolekuid.
9.1.3 Allosakondadel on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks allosakonna juhatus, mille liikmete hulgast valitakse juhatuse esimees. Allosakonna juhatuse esimehel on õigus osaleda IPA Eesti juhatuse koosolekutel hääleõigust omamata.
9.1.4 Allosakondade juhatused on aruandekohuslased IPA Eesti juhatuse ees.
X IPA EESTI FINANTSMAJANDUSTEGEVUS
10.1 IPA Eestil on lubatud arendada mistahes oma põhikirjalise tegevuse huvidest lähtuvat majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seadustega.
10.2 IPA Eesti vara:
10.2.1 sisseastumis- ja liikmemaksud;
10.2.2 varalised annetused ja eraldised. Varalised annetused võivad olla kas sihtotstarbelised või sihtotstarvet määramata;
10.2.3 tulu, mida saadakse IPA Eesti väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muudest põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
10.2.4 muu majandustegevusest saadav tulu, mis on vajalik IPA Eesti põhikirjalise tegevuse arendamiseks;
10.2.5 IPA Eesti omanduses võib olla igasugune vara, mis on vajalik IPA Eesti põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole vastuolus seadusega.
10.3 IPA Eesti vara ja rahalisi vahendeid käsutab IPA Eesti juhatus.
10.4 IPA Eesti peab seadusega sätestatud korras raamatupidamise arvestust, tasub riiklikke ja kohalikke makse.
10.5 IPA Eesti rahalisi vahendeid kasutatakse:
10.5.1 kohustuslike maksete ja eraldiste tegemiseks;
10.5.2 IPA Eesti kulutuste hüvitamiseks;
10.5.3 töötasude maksmiseks;
10.5.4 sihtfondide ja kapitalide moodustamiseks;
10.5.5 muudeks väljamakseteks.
XI ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LIKVIDEERIMINE.
11.1 IPA Eesti ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
11.2 IPA Eesti likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
11.3 IPA Eesti likvideerimisel läheb vara õigusjärglasele või selle puudumisel Eesti Vabariigis politseilist haridust andva avalik-õigusliku juriidilise isiku valdusesse.
Põhikiri on vastu võetud Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni Eesti osakonna üldkoosoleku poolt 13. juulil 1996, muudetud 1. aprilli 2006, 5. märtsi 2011, 12. aprilli 2014 , 1. aprilli 2017, 1. mai 2021 ja 15. aprilli 2023 üldkoosoleku otsustega.