Organisatsioon

Mis on IPA?

IPA (International Police Association) ehk Rahvusvaheline Politseiassotsiatsioon on loodud 01. jaanuaril 1950.aastal ning sellesse kuulub pea 400 000 liiget 67-st erinevast riigist.

IPA kogu tegevus toimub moto - "SERVO PER AMIKECO" all, mis tähendab - "Teenida sõpruse kaudu". IPA juhindub oma tegevuses ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonist.

IPA (International Police Association) ehk Rahvusvaheline Politseiassotsiatsioon on …

  • suurim politseiteenistujate rahvusvaheline ühendus.
  • senini ainus rahvusvaheline politseiteenistujate kutseorganisatsioon, kus ei arvestata auastmeid, funktsioone, keelt, rassi, usundit ja maailmavaadet.
  • poliitiliselt ja tegevuselt sõltumatu ja ühegi teise grupi või institutsiooniga sidumata.
  • avatud iga riigi politseile, kes võimaldab politseitöötajate vahel vabu ja takistamatuid kontakte ning vastastikuseid kogemustevahetusi.
  • alates 25.07.1977.a. registreeritud Euroopa Nõukogus nõuandva staatusega mitteriiklike organisatsioonide nimekirjas.
  • ÜRO assotsieerunud liige.

IPA tahab …

  • hoolitseda sõbralike suhete ja vastastikuse abi eest rahvuslikel ja rahvusvahelisel tasandil politseiteenistujate vahel.
  • toetada ja hõlbustada politseialaste kogemuste vahetamist, kiirendada ja intensiivistada rahvuslikku ja rahvusvahelist koostööd.
  • avalikustamise abil mõjutada positiivselt kodanike suhtumist politseisse ja nende probleemide mõistmist.
  • võimaluste piires aidata ja toetada sotsiaalset sfääri.
  • taotleda vastastikust mõistmist ja tegutseda selle nimel, et rahvad üksteist paremini mõistaksid ja et rahu maailmas oleks jäävalt kindlustatud.

IPA pakub …

IPA põhiväärtused on:

  • Sõprus
  • Külalislahkus
  • Inimlikus
  • Solidaarsus
  • Ühtsus
  • Universaalsus
  • Vabatahtlikus

IPA on ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus eri-nõuandva staatusega MTÜ; nõuandva staatusega Euroopa Nõukogus, Ameerika Riikide Organisatsioonis ja UNESCO-s; rahvusvahelise MTÜ-na EUROPOL-iga operatiivsidemeid hoidev.

IPA Eesti osakonna tegevliikmeks võetakse Politsei- ja Piirivalveametiga või Kaitsepolitseiametiga või Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledžiga või Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes või ametiasutuse ülesannete täitmiseks eraõiguslikus töösuhtes olev või sealt pensionile siirdunud isik. Samuti võib tegevliikmeks võtta sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politsei või piirivalve erialal õppiva kadeti.

Loe ka meie asutajaliikme Maret Tamra blogikannet Mida annab liikmelisus Rahvusvahelises Politseiassotsiatsioonis?

 

pdfIPA rahvusvahelist tegevust reguleerivad dokumendid ühes failis