Aprilli lõpus oli mul võimalus osaleda teist korda peetaval ülemaailmsel IPA 2. noorte politseinike seminaril, mis sedapuhku toimus maailma teises otsas ehk Austraalias. Täpsemalt aga 9 miljoni elanikuga linnas nimega Brisbane.
Kui senini ei pidanud ma vaevaks süveneda sellesse kaugesse paika, siis nüüdseks on mul selge, et tegu on ääretult suure mandriga mis on oluliselt suurem kui kogu Euroopa Liit kokku. Võrdluseks, kui terve Euroopa Liidu pindala on 4,3 miljoni ruutkilomeetrit, siis Austraalia pindala on koguni 7,7 miljonit ruutkilomeetrit, jäädes sellega Ameerika Ühendriikide pindalale alla kõigest 2,1 miljoni ruutkilomeetriga. Seega Austraalias on kõike, lumest kõrbeni, ja seda nii 15 meetrit merepinnast allpoolt kuni 2745 meetrini üle selle.
Nagu ka eelnevalt sai mainitud oli taoline noorte politseinike kohtumine järjekorras teine, kuid kindlasti mitte viimane. Kuluaaridest võis kuulda, et järgmine toimub ilmselt Poolas. Sellise kohtumise peamiseks eesmärgiks on rahvusvaheliselt politseinike sõprussuhete loomine, tutvumine teiste riikide töö ja praktikaga erinevates valdkondades. Ning see eesmärk sai ka kuhjaga täidetud. Päevad olid äärmiselt sisutihedad ja tohult informatiivsed. Parimal juhul alustasime oma programmiga hommikul kell 4 ning ametlik osa sai läbi alles kell 10 õhtul, seega armu seal väga ei antud ning nii öelda puhkusest, nagu mõned seda arvavasid, oli asi kaugel.
Noorte ipakate kohtumisest Austraalias võttis osa 61 politseitöötajat 30 eri riigist. Enamikes riikidest saadeti 2 ametnikku ning osadest isegi rohkem ning selle mõte oli katta ära võimalikult palju erinevaid politseivaldkondi. Kuigi inimesed, keel ja kultuurid olid väga erinevad, tõdesime, et politseitöö iseloom ning murekohad on kõigil ühised. Seega pole vahet, kus või kust sa oled, päevalõpuks seisad silmitsi ikka samade muredega.
Iseenesest paelus mind enim loeng narkootikumide teemal. Sain põgusa ülevaate millised narkootilised ained on Austraalias probleemiks, kuidas neid turustatakse, kuidas maale tuuakse, mis on hinnad jne. Huvitaval kombel on nende probleemid suhteliselt sarnased Eesti omadega. Kuid iseenesest mõistetavalt on kogused oluliselt suuremad ning ka nende õigused ja võimalused seda liiki kuritegude vastu võitlemisel palju suuremad ja paindlikumad. Teist liiki kuritegude puhul oli huvitav tõdeda, kuidas sarnase käekirjaga kuriteolained liiguvad mööda erinevaid maailmajagusid. Mitmel erineval juhul tõdesime ikka ja jälle, et täpselt samasugust skeemi kasutades tehakse eri riikides samasid kuritegusid, mis veelkord tõestas, et sellelaadsed politseinike kokkusaamised võivad olla väga kasulikud, kuna mured ja probleemid, millega teised on juba pikalt tegelenud ja mõningad neist ka seljatanud, on teiste riikide hetkemured. Seega kasutades rahvusvahelisi sidemeid võib probleemide lahendamine olla oluliselt lihtsam.
Enim üllatas mind vabatahtlike kaasamine erinevatel ühiskonna heaolu ja turvalisust puudutavates valdkondades. Näiteks Brisbanes on merelt-pääste täielikult vabatahtlikke kanda. Riik on eraldanud neile vahendid, nende korrashoiu ja jooksvate kulude eest kannavad hoolt maksumaksjad. See on ühiskonna poolt täiesti aktsepteeritud. Samuti kasutab politsei vabatahtlikke sündmuskoha läbivaatusel leidmaks asitõendeid jne.
Siinkohal väärib eriti märkimist see, et kogu tegevus sündmuskohal toimub reaalajas arvutis ehk kontoris nähakse täpselt seda mida sündmuskohal sisestatakse. Kõik asjad sisestatakse arvutisse piltide ja allteksti näol (erinevalt meie sündmuskoha vaatlusprotokollile), seega puudub igasugune bürokraatia ja seeläbi saavutatakse oluliselt kiirema ajaga oluliselt paremaid tulemusi. Sündmuskohal on võimalik saada vastus sõrmejälgede võrdlusproovile sirka 15. minutiga.
Samuti oli mul harukordne võimalus saada osakeseks ajaloost ning osaleda austraallaste jaoks üliolulisel „ANZAC day“ paraadil, mis toimub iga aasta 25. aprillil olenemata nädalapäevast ning mis on Austraallaste jaoks olulisemaid pühasid. Sama päeva hommikul kell 4 toimub kõikjal üle riigi jumalateenistus ning sellel hetkel on tänavad inimestest tulvil. Sellel päeval mälestatakse neid Austraalia ja Uus-Meremaa armeekorpuse sõdureid, kes võitlesid ja langesid Esimese maailmasõjas Gallipoli lahingus 1915. aastal. Samuti mälestatakse sellel päeval kõikki sõdureid, kes on langenud võideldes oma kodumaa eest. Paraadil osalevad kõik mitte tööl olevad politseinikud ja muud õiguskaitse organid ning esmakordselt ning tõenäoliselt ka viimast korda paraadil osalenud rahvusvahelise politseiorganisatsiooni esindajaid võeti vastu eriliste rõõmuhõisetega justkui oleks meie näol tegemist ülemaailmsete staaridega, millega ületasime lausa kohaliku uudistekünnise (vaata artikli lõpus olevat videot). Paraadi ajaks täituvad tänavad tohutute rahvamassidega, mida on meil isegi raske ette kujutada.
Kõige kaasahaaravam ja mõtlemapanevam loeng oli aga politseinikust keda ametikohtusi täites tulistati näkku 2000. aastal. Isik ise viis läbi loengu ning rääkis üksikasjalikult, eri etappidest ning muredest ja probleemidest, mis ta pidi läbima, et suuta tagasi tulla täisväärtusliku elu juurde. Läbi plastilise kirurgia ta nägu küll suudeti taastada, kuid sellest katkisem oli tema hing ning meelerahu ja see teekond, mil ta lõpuks nii öelda seljatas selle seiga, oli väga pikk ja keeruline. See oli väga mõtlemapanev loeng ning kui midagi sellest eraldi välja tuua siis olulisim oli sõprade ja kolleegide ning eriti ülemuste toetus ning kaasabi, mis ta lõpuks sellest august välja tõid ja tänu sellele on ta taas võimeline töötama politseis, küll aga endiselt mitte tänaval. Meil kõigil oli piltlikult võimalus see kogemus läbi-elada kuulates kõnede salvestisi ja vaadates pilte ja videoid ning kindlasti oskan nüüd paremini olla toeks kolleegidele, kui nad peaksid kunagi läbi-elama hingelist traumat.
Niisiis oli kogemus igati positiivne ja silmaringi laiendav, mis annab kindlasti motivatsiooni edaspidigi IPA liikmena erinevate riikide politseinike omavahelist suhtlust ja koostööd edendada. Selle napi nädala jooksul saime üllatavalt palju positiivseid ning edaspidises töös vajalikke teadmisi ning samuti sain jagada neid teadmisi oma kogemuste ja teadmiste põhjal. Nagu ikka ja jälle saan tõdeda oleme IT vallas ikka teistest kilomeetrite võrra ees ja oma saavutustega paneme teisi ainult imestama. Austraalias hetkel alles luuakse üleriigilist andmebaasi ning samuti on neil titekingades veel mobiilsete andmebaaside loomine. Seminari jooksul sai loodud hulgaliselt usaldusväärseid kontakte, mida saab edaspidi rakendada töö efektiivsuse tõstmisel.
Servo per amikeco!
Janek Pedask
Vaata ka pildigaleriid
Videod sündmusest IPA-Austraalia Facebooki lehelt
Vaata pilte ka IPA-Austraalia FB lehelt ja Queenslandi sektsiooni FB lehelt.
