2025. aasta lõpus ai teoks esimene IPA Eesti ja Madalmaade vaheline kogemustevahetuse projekt, kus mõlema poole kaks ametnikku said külastada ja omandada kogemusi teise poole juures.
Meie Madalmaades
Rotterdam, Madalmaade üks suurimaid ja kõige elavamaid linnu, oli meie alguspunktiks. Nelja päeva jooksul saime kogeda ja õppida Madalmaade politseitööst ning tutvuda mitmete valdkondadega, mis toovad esile nii sarnasusi kui ka erinevusi Eesti politseiga. Linn, kus elab üle 670 000 inimese ja millel on üle 200 erineva rahvuse esindaja, on multikultuurne ja elav, kus igapäevane elu toimub tihedas rütmis. Rotterdam on ajalooliselt olnud suur sadamalinn, olles ka Euroopa suurim tänapäeval.
Esimene päev: Kohalik jaoskond, sadam ja tutvumine Rotterdami politseiga
Esimene päev algas varajase hommikuga Tallinna lennujaamast, et hiljem saabuda Rotterdammi, kus meid ootas Robin, üks Rotterdami patrullleitnanditest ja kohaliku IPA haru juht. Tema ja tema kolleegide poolt oli meil võimalus tutvuda ühe linna kümnest jaoskonna tööga.
Üks päeva tippe oli kindlasti ka külastus Rotterdami sadamasse. Veesõit paatides, kus meil oli isegi võimalus paati juhtida, andis unustamatu ülevaate sadama elust ja politseitööst. Huvitav oli ka see, et antud ekskursiooni raames vahetasime ka paate paar korda liikuvalt mis oli üsna huvitav kogemus.
Õhtu lõppes õhtusöögiga kesklinnas Robin ja Jurre (piirkonnapolitseinik), andsid meile põhjaliku ülevaate oma tööstiilidest ning tutvustasid linna ja selle politseid. Loodud kontaktid olid väärtuslikud ja andsid meelerahu, et koostööd saab jätkata ka hiljem.
Teine päev: Kiire aktsioon ja operatsioonid
Teine päev algas varakult, kuna nagu me hiljem teada saime, võeti meid kaasa politseioperatsioonile. Usaldus meie vastu oli suur – meid viidi otse operatsioonile, kus oli kaasatud üle 80 ametniku. Objektiks oli autolammutustöökoda, mis tegeleb erinevate kuriteoliikudega. Operatsioon oli muljetavaldav ja massiivne – seal oli kasutatud erinevaid tehnilisi lahendusi ja meetodeid, mis meie mõistes olid üsna suured.
Päeva teises pooles oli meil võimalus tutvuda K9 ja hobusteüksuse tööga, kus oli palju demosid meie jaoks ette valmistatud. Hollandi K9 üksuste eripära oli see, et nad töötavad üksinda, olles varustatud ballistilise kaitsega ja erivahenditega. Üldiselt olid kõik töötingimused väga hästi organiseeritud ja ametnikud näitasid oma professionaalsust igal sammul.
Kolmas päev: Linnaga tutvumine ja patrulltöö vaatlus
Kolmas päev algas elektriratastega linna tutvumisega. See oli minu jaoks esmakordne kogemus, kuna Hollandis on jalgrattateed laialdaselt kasutuses ja peavad olema väga hästi hooldatud. Jalgrattaga liiklemine mopeedide ja teiste kiirete sõidukite vahel oli omamoodi kaos, kuid samas tundus see toimivat, sest liiklusõnnetusi esines vähe.
Pärast linna avastamist viidi meid patrulli. Saime erinevate patrullide kogemusi , kuna meid tõsteti erinevatesse üksustesse. Tundus, et kohalikes patrullides on oluline suhe kogukonnaga – sageli räägitakse inimestega sõbralikult, kuid samal ajal jäävad ametnikud professionaalseks. Kui Eestis patrullide ülesandeks on pigem olukordade kontrollimine ja vajadusel sekkumine jõulisemalt, siis siin tundus olevat rohkem rõhku pandud dialoogile.
Neljas päev: Märulipolitsei treening ja kokkuvõtte
Viimasel päeval tutvusime Haagis märulipolitsei treeningutega. Madalmaade politsei on tugevalt keskendunud jalgpallimängude ja suurte ürituste turvamisele, seetõttu on nende kogemused märulite ja rahutuste tõkestamises tunduvalt suuremad kui meil Eestis.
Pärast lõunasööki tänasime neid kes meid vastu võtsid.
Soovitused ja järeldused
Üldiselt oli kogemus Rotterdamis erakordselt väärtuslik. Kui midagi võiks muuta, siis soovitaksin, et järgmine kord saabuksime sinna päev varem, et oleksime saanud esimest päeva täies energiaga alustada. Esimene päev oli küll sisutihe, aga pikk – see oleks saanud olla produktiivsem, kui me poleks olnud väsinud.
Tähtis on ka märkida, et meie kogemused Hollandis kinnitasid meile, et Eestis on meil väga hea politsei varustus ja turvalisus. Eesti politsei töömeetodid, sealhulgas meie arendatud süsteemid (nt APOLLO rakendus) on sarnased, kuid meie eeliseks on kindlasti meie tihedam infrastruktuur ja kiiremad arengud. Madalmaade ametnikud on väga professionaalsed ja nende teenistus on mitmekülgne, kuid meie kogukonna ja töötajate tugevused ei jää neile sugugi alla.
Kokkuvõttes – väga väärtuslik kogemus ja kindlasti avatud uksed edasisteks koostööprojektideks!
Madalmaade omad meil
Kolleegide külastuse esimene päev viis meid Sisekaitseakadeemiasse. Päev algas tutvustava sissejuhatusega, kus said ülevaate õppimistingimustest ja treening võimalustest. Peale sissejuhatust avanes võimalus meil osaleda simulatsioonikeskuses, kus toimus õppetöö. Kolleegid said ülevaate, kuidas kaasaegne tehnika rakendamine toetab politseiametniku õpinguid erialasel väljaõppel. Pärast aktiivset osalemist simulatsioonikeskuses suundusime kolleegidega Narva.
Külaskäik Narva: piirilinn, kogemuste vahetus ja koostöö
Hommik algas külalistele Narva linna tutvustamisega. Lühikese linnaekskursiooni käigus külastasime ka "Pimeaeda", kus avaneb vaade Narva jõele ja Venemaa piirile. Just seal sai eriti selgelt tajutavaks, kui vahetult ja lähedal paikneb Euroopa Liidu idapiir ning milline eriline tähendus on Narval Eesti ja kogu Euroopa julgeoleku kontekstis.
Edasi liikusime Narva maanteepiiripunkti, kus toimus põhjalik ekskursioon. Üheks päeva meeldejäävaimaks hetkeks oli kindlasti maantesillal kõndimine, mis pakkus haruldast vaadet piiritöö argipäevale. Pärast seda võttis meid vastu Narva tollipunkti juht, kes andis ülevaate oma igapäevasest tööst ja tollipunkti rollist. Kuna üks külalistest töötab ise Rotterdamis tollis, kujunes vestlus eriti sisukaks ning küsimusi jätkus pikemaks ajaks.
Pealelõunal suundusime Narva kordonisse, kus tutvustati kordoni uut hoonet. Järgmisena külastasime Narva politseijaoskonda, kus andsin külalistele ülevaate jaoskonna tööst ning kohtusime ka Narva piirkonnavanemaga. Arvestades, et üks külalistest töötab ise piirkonnapolitseinikuna, tekitas see kohtumine palju arutelusid ja küsimusi – ajakava osutus isegi liiga napiks.
Tagasi Tallinna
Järgmise päeva hommikul võtsime lühidalt kokku Narva külastuse muljed ja kogemused ning seejärel suundusid külalised tagasi Tallinna.
Pealelõunal suundusime Kuusalu konstaablipunkti, kus meid võttis vastu piirkonnapolitseinik Gitte. Gitte tutvustas ja kirjeldas enda tööd kolleegidele. Nagu eelnevalt juba märgitud, töötab üks külalistest samuti piirkonnapolitseinikuna, tõi erialane kogemus esile väga aktiivse arutelu piirkonnapolitseiniku töö mitmekesisuse üle.
Peale piirkonnapolitseiniku külastust võtsime suuna Ida-Harju politseijaoskonda. Ida-Harju politseijaoskonnas avanes võimalus kolleegidel näha meie pealinna ühte politseijaoskonda. Kolleegid said ülevaate Ida-Harju politseijaoskonnast, suhelda aktiivselt tööl olnud kolleegidega ja küsida muljeid politseitöö kohta Eestis. Tutvusime patrullpolitseinikute sõidukipargi ja varustusega. Ametnikud, kes tollel päeval tööl olid tegid meile ka demo meie massiohje varustusest.
Kogu külaskäik oli sisukas, mitmekesine ja tugevdas oluliselt koostöösuhteid. Tõi esile sarnasusi ja erinevusi politseitöös. Narva kui piirilinna eripära, vahetu kokkupuude piiritöö ja piirkonnapolitsei argipäevaga ning avatud arutelud kolleegidega pakkusid külalistele väärtuslikku ja praktilist vaadet Eesti sisejulgeoleku toimimisele.
