2017. aasta alguses sain meeldiva üllatuse osaliseks, kui Eesti IPA sektsiooni juhatus otsustas mind saata neljandale IPA noorte politseinike seminarile, mis toimus 11. – 16. juunil Ameerika Ühendriikides Wisconsini osariigis Green Bay piirkonnas.
Kuna kõik kutsutud riigid ei saanud osaleda, siis avanes võimalus veel ühel PPA kolleegil üritusest osa võtta. Selleks oli Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Eduard Kamenski.
Seminaril osales 54 politseiametnikku 29-st riigist, millest eksootilisemad asukohad olid Jaapan, Uus-Meremaa, Keenia, Makau, Mauritius, Pakistan, Svaasimaa ja Sri Lanka. Osalejad olid keskmiselt kümneaastase staažiga ning ametikohtadelt patrullpolitseinikust kuni spioonikütini. Viimane oli tulnud Jaapanist ning tema ülesandeks oli avastada ning kinni pidada Põhja-Korea spioone. Väidetavalt oli ta eelmisel aastal kätte saanud kaks spiooni.
Seminari teoreetiline osa hõlmas politseitööd tervikuna - alates ametnike psüühilisest tervisest, lõpetades esmaabi koolitusega. USA-s on näiteks äärmiselt oluline, et iga ametnik kannaks kaasas žgutti. Ettekanded nagu põlisameeriklaste kuritegelikud grupid, politseinike vastupidavus ning koolitulistamiste anatoomia olid äärmiselt kaasahaaravad, kuna lektoriteks olid oma ala tõsised profid.
Praktilises osas sai reageerida koolitulistamise situatsioonile, kus ehedust lisas paukpadrunite kasutamine. Peale selle saime lasta Glock 19 püstolist ning AR-15 automaadist. Inglise kolleegid said elus esimest korda püssi lasta, millega said nad väga hästi hakkama. Sõiduki sundpeatamist PIT manöövriga saime praktiseerida senikaua, kuni üks kolleeg „päti" auto ära mõlkis.
Nagu öeldakse enne töö, siis lõbu. Nii oli ka meil pärast ametlikku loengute/treeningute osa võimalik külastada Wisconsini osariigi huvitavaid kohti. Nägime maailmakuulsa ameerikajalgpalli meeskonna Green Bay Packers´i kodustaadionit Lambeau Field, mis on ainus aktsionäride rahastusel (põhimõtteliselt kohalik kogukond) põhinev staadion. Osariigi pealinnas, Madison´is käisime hukkunud politseiametnike mälestusmärgi juures ning avaldasime neile austust leinaseisakuga. Osalesime vabakuulajana osariigi valitsushoones alamkoja istungil ning külastasime häirekeskust Green Bay´is ning De Pere politseijaoskonda.
Minul isiklikult õnnestus reisi algul külastada ka Chicago O´Hare lennujaama politseijaoskonda. Nimelt hilines 10. juunil minu Kopenhaagen - Chicago lend, mille tõttu ma samal õhtul Green Bay lennule ei jõudnud. Käes oli hilisõhtu ning lennujaama asutusi hakati sulgema. Asja tegi hullemaks see, et kõik ümbruskonna hotellid olid täis. Hetkeks tekkis lootusetuse tunne....
Mõne aja möödudes nägin politseinikke ärritunud naisega tegelemas. Astusin ligi ning tutvustasin ennast. Tegemist oli õhtuse vahetuse seersandi ning kahe patrullpolitseinikuga. Seersant Bill oli lahkesti nõus mind jaoskonnas majutama ning magamisaseme leidsin endale juhi kabinetis asuval diivanil.
Hommikul said töötajad üllatuse osaliseks, kuna neil puudus teadmine, et ma majas viibin. Õnneks laabus peale lühikest selgitamist kõik rahumeelselt ning tööd alustav SWAT-üksuse mees ei pidanud mind „pikali jooksma". Lisaks kõigele muule juhatasid lahked politseiametnikud mind lennujaamas õige väravani. Ma loodan, et ka Eesti politseinikud käituvad sama abivalmilt välisriikide kolleegidega.
Seminaril osalemine oli õpetlik ja vaheldusrikas. Sain kohtuda väga huvitavate ja erinevate inimestega ning luua nendega kauakestvaid suhteid. Samuti oli võimalik külastada kohti, kuhu tavalise turistina inimesi ei lubata.
PPA on Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni Eesti osakonna toetaja ning aitas lennupiletitega. Kohapealse ööbimise, toitlustamise, transpordi ning ekskursioonide kulu oli kaetud IPA rahastusest, mis tegi seminaril osalemise väga taskukohaseks. Suured tänud siinkohal PPA-le ning IPA-le.
Ürituse mõistes peeti nooreks politseinikuks kuni 35-aastast ametnikku.
Gerrit Veeberg